neljapäev, 5. oktoober 2017

7 päeva tähtajani

Tänasega on jäänud vaid 7 päeva tähtajani ning lõpuks olen ka haiglakoti enamvähem juba kokku saanud. Kuigi ma endiselt olen veel rase, siis tegelikult ma juba igatsen rasedust, sest ma tean, et see üsna pea saab läbi. Samas olen ma juba väsinud sellest, et ma ei kõnnin nagu pingviin, ei saa saapapaelu korralikult kinni või sokkegi korralikult jalga tõmmata.

Praegu käib mu kõhus ikka eriline mürgel ja see teeb lausa valu. Tundub, et lapsel on kõhus VÄGA kitsas, ta muudkui liigutab ja põksib ja see teeb mulle endale tohutut valu.
Mis mulle veel muret teeb, on mu närvilisus. Ma ei tea miks aga iga pisemgi asi ajab mind viimasel ajal närvi ja tõenäoliselt ka selletõttu ongi mu vererõhk nii kõrge.

Teine asi on see kohutav väsimus. Saan öösiti vaid 5-6 tundi magada, selle vahepeal jooksen veel mitu korda wc vahet ning siis hommikul olen ma nii väsinud. Täna jäi enne kümmet uuesti magama ning ärkasin peale ühte. It means, ma teoreetilsielt magasin pool päeva lihtsalt maha. Ma tean, et kuna ma olen rase, siis ma vajangi puhkust ja mul on selleks ka õigus, aga teisest küljest olen ma enda peale tige, sest mida kõike oleks ma selle kolme ja poole tunni jooksul võinud kodus teha ning nii tundubki see päevane magamine mulle juba ajaraiskamisena.

Aga samas ma tahan selleks sünnituseks end ikka välja puhata. Karl Hendrikut läksin sünnitama maruväsinuna ning kahetsesin väga, et ma enne sünnitust välja end puhanud polnud. Tegelikult oleks ju eriti hea, kui seekord ma ikka sünnitaks päeval, mitte öösel. :D

Väike närv on juba tegelikult sees, sest see päev, mil me oma teise printsi kätte saame, on iga päevaga aina lähemal. <3




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar