pühapäev, 15. november 2015

Tunnen end vahel kui turist oma enda kodumaal ehk "tšekki nada?"

Tere jälle :)

Pildi aadress:
http://w3.ee/openarticle.php?id=1543864&lang=est
Täna mõtlesin, et kirjutan teile natuke sellest, mis mind viimasel ajal tegelikult juba piinama on hakanud. Nimelt tunnen end Eestis -  oma kodumaal - nagu turist. Kindlasti mõtlete praegu et "Kuidas selline asi on võimalik?"

Nimelt häiruvaks on saanud see pidev vene keel mu ümber. Mitte et mul venelaste ja vene keele vastu midagi oleks, aga me ELAME Eestis ja meie riigikeel on EESTI KEEL.

Elan Õismäel ning minu kodu lähedal on Grossi pood, mida ma ikka tihedalt külastan.
Kui ma alles poolteist kuud tagasi Õismäele kolisin, siis käisin kohe ära ka just seal samas poes. Valisin oma kraami ära, läksin kassasse, kassas blondi peaga natukenevanem müüja, ütlesin ilusti puhtas eesti keeles "Tere", tema vaikis, lasi ilusti minu asjad läbi, maksan ära ja siis ta küsib minult "Tšekki nada?" Olin šokeeritud ja mõtlesin, et kas müüjale tõesti jäi mulje et ma olen venelane ning vastasin talle kõva selge hääle ja diktsiooniga "Jah, palun andke", et talle kindlasti jääks meelde, et ma pole venelane.
Järgmine kord kui sama poodi külastasin, siis kordus kõik täpselt samamoodi, ainult et teise müüjaga.
Ja lõppkokkuvõttes, vahet pole, kas ma ütlen eesti keeles "Tere" või mitte, lõpuks küsitakse ikka minult "Tšekki nada?"
No ja kui ma ükskord pidin Henrile poest suitsu ostma, siis ei saanud üldse müüja aru et mida ma talt nüüd tahan.

Nagu ma juba alguses mainisin, siis venelaste vastu pole mul mitte midagi, aga häiriv on nende osade venelaste suhtumine. Suhtumine et neil pole vaja eesti keelt ära õppida. Paljude (mitte kõigi) puhul ongi just nii, et ta saab väga hästi aru mida Sa eesti keeles talle räägid, aga ta põhimõtte pärast vastab Sulle vene keeles.

Aga mu kodu ligidal on Maxima ka, ja ega sealgi targem pole. Avastasin alles eelmine nädal et sinna Maximasse tekkinud need iseteenindavad kassad. Olen selliseid kassasid kasutanud varemalt Prismas ning tean, et seal saab ainult kaardiga maksta. Niisiis seisin järjekorras jälle rõõmsalt ja siis müüja, kes seal iseteenindavate kassade juures niiöelda abiks on vahib mulle ühel momendil otsa ja küsib "kartotska?" Ma algul nagu ei tajunud ära, et mida ta tahab, siis vadistas veel midagi mulle vene keeles ja taas kuna ma olin lihtsalt šokeeritud sellisest käitumisest, siis näitasin talle lihtsalt tuimalt oma pangakaarti ja siis ta sai aru et jah, ma tean vist et kaardiga tuleb maksta.

Imelik lihtsalt, et paljudes töökohtades nõutavaks keeleks eesti keel ja vene keel ning paljud ei saa tööd, sest nad vene keelt ei oska või oskavad seda minimaalselt. Ja siis toidupoes müüja ise ei oska eesti keelt. Nagu where is the logic? (Meelega kirjutasin inglise keeles :D)

Ärge hakake nüüd mõtlema, et ma vingun. Ei ma ei vingu, aga lihtsalt hakkab juba vihastama see, et mind koheldakse nagu turisti, ometigi olen ma Eestis ja ma ise olen eestlane.

Mu naaber on vanem naine ja tema ka venelane. Ja kui ma teda esimest korda kohtasin, siis ütlesin viisakusest "Tere", tema vastas samaga aga ainult vene keeles. Ja kui hakkasin oma korteri ust lahti tegema, siis hakkas ta minuga vene keeles rääkima, rääkisin nii kiiresti ja segaselt et ma ei saanud mitte tuhkagi aru. Ja vastasin talle et "Ja ne panimaju paruski", siis ta üritas kuidagi eesti keeles küsida ja siis saime korraks ikka üksteisest aru.
Järgmine kord, kui teda taas kohtasin siis küsis ta minult vene keeles, et kas ma õpin või töötan. Vastasin põhimõtte pärast talle just eesti keeles, et ÕPIN. Tema vastu küsis taas vene keeles et kus ma õpin, mina taas nagu kiuste ütlesin pikalt eesti keeles et MA ÕPIN TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLIS.
Jah, mingil määral ma mõistan seda vene keelt, aga see ju ainult keskkooli tasemel.

Kahjuks jah paratamatult kuulen ma iga päev Tallinnas olles rohkem vene keelt kui eesti keelt. Kui eesti keelt kuulen, siis kõrvad kohe puhkavad. Aga kahjuks eesti keel kuidagi haruldane Tallinnas. :D
Aga samas mulle nii meeldivad need venelased, kes üritavad eesti keeles rääkida, mis siis et tihti teevad nad seda suure aktsendiga ja valesti, aga nad vähemalt üritavad ja see mulle meeldib.

Selline oli siis minu väikene mure, minu igapäeva elus.
Praeguseks lõpetan,
Hoidke eesti keelt ja olge tublid ja musid!
Teie, Leanika


2 kommentaari:

  1. Tubli väga julge väljaütlemine. Vabandan, et Sinu kirjutis mind naerma ajas. Kuid ma püüan ka sind naeratama panna. ei tea kas õnnestus. Lugu järgmine. Ei ole seale võimalik selgex teha, et jahu otsas. Ruigab ikka , mis sellest, et tühi kõht.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hahah, Pearu Sul õnnestus see. :D

      Kustuta