neljapäev, 8. november 2018

ma ei mäleta millal ma viimati korralikult pidutsesin

Mina 5,5 aastat tagasi tantsupõrandat vallutamas, oma kunagise parima sõbrannaga.
Jumal hoia, miks ma tossudega olin. 😂

Kunagi, see tähendab teismelisena olin ma ikka tõeline peoloom. Mulle meeldis pidutseda, mulle meeldis juua, mulle meeldis tantsida. Aga mida aeg edasi, seda vähem on mul üldse "aega" mõelda sellisele asjale nagu "pidutsemine". 
Aga ikka vahel elian ma end meenutamas vanu aegu, vanu pidusid, vanu sõpru, vanus mälestusi ning vanu tantsupõrandaid. 

Peale seda kui ma teada sain, et ma Karl Hendrikut ootan, polegi ma tegelikult pidu pannud ning alkoholi olen ka 3,5 aasta jooksul ainult mõned korrad (kaks aastat tagasi) tarbinud. 
Alkoholi ma absoluutselt ei igatse. Aga ma igatsen inimesi ning tantsimist, ma igatsen seda, et ma saaksin minna ja olla kuskil poole ööni ja lõbutseda.  

Homme viin ma mõlemad lapsed oma emale ning plaanime mehega midagi teha või kuskile minna. Palun jumalat juba, et see plaan meil ka teoks saab, mitte me ei vaju jälle kell 10 magama. 

Ütlesin eile naljatades Henrile, et ma lähen reedel Arammi. Te oleks ta nägu pidanud nägema ja seda häält kuulma, kuida küsis "Ei lähe ju?"
Ütlesin siis, et "Ok, lähen siis Evikasse".
Ja tema uuesti sellepeale: "Ei lähe?!!"
Hakkasin siis naerma ütlesin, et ma lähen siis lihtsalt kuskile klubisse.
Mees oli muidugi shokeeritud, et just mina sellist juttu räägin ning pakkus välja, et me teeks midagi lihtsalt homme koos. Aga et jumala eest me klubisse ei läheks. Ei tea, kas ta kardab, et ei jõua minuga tantsupõrandal sammu pidada v 😂

Eks näis, mis me siis ikkagi homme õhtul teeme. Kas lähme tantsima või vahime telekat ja lähme varakult magama. 😂



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar