teisipäev, 6. november 2018

kuidas ma öösel kell neli sõrgkang näpus õue venelasi peletama läksin



Läksime lastega eile õhtul üsna varakult magama. Üsna varakult tähendab seda, et pool üheksa olime voodis ning hetk hiljem me kõik kustusime lihtsalt ära. Magus uni oli. Aga kell pool neli ärkasin lampi üles. Ning nagu tavaliselt, kui ma öösel juba üles ärkan, siis ei tule tükk aega enam und. Istusin telefonis, mängisin mingit mängu, ja kuskil poole tunni pärast tundsin, et on õige aeg uuesti tuttu jääda. 

Panin telefoni käest, tõmbasin teki üle pea ja hakkasin uinuma. Kui aga täielikus öises vaikuses mu kõrvu riivas mingi summutatud röökimine. Ma ei saanud esiti aru kus see tuleb. Korraks arvasin, et kuna kell oli juba neli, siis äkki altnaaber läheb tööle ja siis jutustab naisega all. Aga siis sain aru, et see ikkagi ei tule majast vaid õuest. 

Läksin siis akna juurde ja tõmbasin ruloo üles. No mitte kedagi polnud näha, aga mõmin oli ikka. Tegin siis akna lahti ning veendusin, et see röökimine tuleb ikkagi õuest. Mingi vene naiste ja meeste kisa. Mõtlesin, et pohh, lähen magama. Panin akna kinni ja läksin siis uuesti teki alla ja üritasin uinuda, aga see summutatud kisa ajas mind juba närvi. Tõusin uuesti voodist ja läksin vaatama, kiikasin aknast ühele poole ja siis teisele poole kui märkasin, et meie maja nurgas ongi mingi inimeste kamp ning et see kisa tuleb sealt. Mõtlesin, et teen akna lahti ja karjun, et nad vait jääksid, aga siis mõtlesin, et pärast tulevad ja viskavad veel akna sisse. Siis märkasin, et üks inimene kas oli pikali või istus maas ja mõtlesin, et äkki nad peksavad kedagi seal?

Panin end kähku riidesse ja otsustasin, et lähen õue ja saadan nad sealt minema, et saaks ka ükskord inimese kombel rahus magada. 
Koridoris valdas mind korraks hirm, mina olen ihuüksi, nemad on kambaga, äkki saan hoopis ise peksa?

Siis meenus mulle, et mul on koridoris kapi all sõrgkang (ärge küsige miks, igaks juhuks). Koukisin sõrgkangi välja ja läksin see pihus siis õue.
Liikusin maja nurka ja auto varjus nägin, et nüüdseks olid kõik asjaosalised püsti ja tundus, et nad nüüd hakkavad minema minema. Siis aga kuulsin seljatagant heli. Teisest trepikojast kostus kolin, mõtlesin, et pekki, nüüd tuleb veel mõni joobar sealt välja. Tardusin nagu kivikuju, sõrgkang peos, hoidsin hinge kinni, et näha kes sealt nüüd välja tuleb. Õnneks oli see kõigest naabrimees. Lippasin siis tema juurde ja ta sõnab "Kuradi venelased, lõugavad siin raisk". Näitasin talle siis sõrgkangi ja sõnasin: "Ma tulin kah sõrgkangiga välja, et nad minema peksta". 

Vanapapi ehmatas korraks ära, nägu läks kaameks, vaatas mind, vaatas sõrgkangi, vaatas uuesti mind ja siis tuli minu järel maja nurka vaatama, mis need tüübid seal teevad. Õnneks olid nad oma "tülid" ära lahendanud ning hakkasid tuikudes minema kõndima.
Papi veel sõnas "nuh, nüüd siis lähevad minema". Noogutasin ja lippasin siis uuesti sõrgkang peos tuppa tagasi, et magama minna.
Õnneks kangi seekord vaja ei läinud, kisama ise ka ei pidanud, aga une suutsid nad küll mul ära ajada, niiet mina enam magama ei suutnud jääda. 


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar