teisipäev, 3. aprill 2018

Teolt tabatud ehk saatuslik sitahunnik

Täna on see päev, kui ma räägin Teile ühe loo, mis on nii uskumatu, koomiline kui ka rõve samaaegselt. Esimene aprill on möödas ning see on tõestisündinud lugu, mis leidis just täna hommikul aset. Hoiatan, postituse sisu võib olla häiriv!

Enne, kui ma selle loo juurde pöördun, pean Teid manitsema: 
1) See lugu on päriselt RÕVE! Ning niimõnelgi võib ka süda pahaks minna!
2) Kui Sa seda lugu manitsustest hoolimata loed, siis ära vingu, et süda läks pahaks!
3) LUGEMINE OMAL VASTUTUSEL!
4) Vastus küsimusele: Miks ma seda üldse Teile räägin? -Just sellepärast, et Te teaksite, milliseid inimesi meie hulgas liigub ja milliste probleemidega peavad täiesti normaalselt ninimesed täiesti normaalselt hommikul tegelema. 
5) Ära loe seda ei enne ega pärast sööki!

Ilus hommik, mille teeb veel ilusamaks see, et mulle saabub SMS, et varsti ( vahemikus 8.30-9.30) tuleb kuller ning toob ära mu uue telefoni. Juhuu. 
Kell on 8.35. Kerin siis rulood üles, et peale passida kui kuller peaks saabuma. Ruloosid üles kerides jääb aga mulle silma, kuidas üks tuikuv meesterahvas kõnnib otse joones minu alt naabri akende poole. Haarasin kohe telefoni, et naabrinaisele helistada ja teda hoiatada. Mees sammub aga akendest mööda, otse maja nurka aia äärde. Täpselt minu vaateväljast minema. Naabrinaine telefoni vastu ei võtnud ning hetk hiljem tuigub mees minema. Okei, eeldasin, et jusiis käis ta seal urineerimas, mis seal muud ikka teha oli. 
Saatsin siis nabrinnale paar pilti tollest mehest ja kirjutasin juurde, et tõenäoliselt käis too mees talle just akna alla urineerimas. Naarbinaine polnud eriti üllatunud ja ütles, et ega see pole esimene ega viimane kord. 
Süüdlane põgeneb südmuskohalt
Täpselt kolm minutit hiljem 8.38 helistas kuller, et ta kohe jõuab. Tõmbasin jope selga ning liikusin õue. Kohtasin teist vanemat naabrinaist ning rääkisin talle, et maja nurka käidi just urineerimas. 
Tema kohe muidugi tahtis minna vaatama, läksin siis koos temaga. Ja see mis meile vastu vaatas oli üks rõvedus. Sitahunnik, suur sitahunnik. Hakkasin öökima ning lahkusin otsejoones sealt. See vanem naabrinaine ütles, et küll ta selle s*tturi kätte, saab kui poodi läheb. 
Siis saab kuller, sain oma telefoni kätte ja sammusin tuppa.

Tunnike hiljem, kell 9.33 helistab minu alt naaber siis mulle ning räägib et teine naabrinaine sai minust valesti aru ning oli hoopis minu kõrval korterisse kolinud uue naabri näo täis sõimanud, et miks too meile maja nurka sittumas käib. 
Oh boosemoi, mis seal muud öelda, vana inimene, sai valesti aru ja sõimas süütu naise näo täis. 
Minu alt naaber siis ütles, et läheb selgitab talle kohe asja, et tegemist oli hoopis meesterahvaga, mitte naisterahavaga. 
Samal ajal panin mina asjad kokku ja liikusin Siim Sandriga autosse, et maale minna. 
Asetasin siis parasjagu turvatooli autosse, kui silmanurgast vilksamini nägin, kuidas tuttav kehastus minust möödus. 
Ahhaaa, sittur, ja tagasi siin tänaval, nagu poleks midagi juhtunud. 
Jooksin jalamaid naabrinaiste juurde, ütlesin "dvj, tahtsid teda kätte saada, tule!" 

Minu alatnaaber võttis jalad selga ning jooksis sellele mehele järgi. Peatas ta kinni ja küsis "kuhu lähed?" "Mis Sa mulle sinna akna alla käisid tegemas? Nüüd tuled kaasa ja koristad ära. " 
Pika punnimise peale tuli mees akna juurde kaasa, ajas oma vene keelset joru, seletas et tema oli nii suur häda. 
Naabrinaine ütles "mul ükskõik kui suur häda oli, nüüd koristad ära"
Siis see mees ütles, et tema läheb toob labida. Lõpuks mölises ja ütles veel, et tal on pohhui ning hakkas minema kõndima. 

Süüdalne põgeneb teist korda sündmuskohalt

Ta teab, et on vahele jäänud

Jooksin siis natuke temast ette ja tegin paar klõpsu ta näost ning ütlesime, et kutsume politsei. "pohhuipohhui" kõlas vastuseks ning nii ta sammus tänava lõppu ühte majja. 
Eeldasime, et ega ta tagasi küll ei tule. 


Naabrinaised läksid nõutult tuppa ja mina maale. 
Vähem kui pool tundi hiljem saatis aga naabrinaine mulle pildid, kuidas mees tõesti tuli labida ja väikese plastik ämbriga ja rookis oma sita kokku. Ja siis sammus rahulolevat koos plastikämber koos oma väljaheitega minema. 
Jusiis ikka see, et ma teda pildistasin, võttis tal junni jahedaks. 

Vot sellised inimesed liiguvad meil siin ringi ja vot selliste rõvedate probleemidega peame, meie täiesti normaalsed inimesed tegelam - peame mööda tänavat s'ttureid taga ajama. 








Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar