reede, 2. märts 2018

natuke oksejuttu, fuhh


Tänane öö oli ikka üks rets öö küll, ma ütlen. Magama läksin varakult, umbes kolmveerand kümne paiku. Ning kui Siim alles kell 1 ärkas ja süüa tahtis, jõudsin veel mõelda, et "oh kui tore, et ma üle kolme tunni jutti sain magada". 
Jesh, teate nüüd küll seda ütlust "ära hõiska enne õhtut, öö on veel noor". 
No just, Kolmveerand kolm ärkasin ma ehmatusega sellepeale üles, et Karl Hendrik nuttis ja öökis. Ajasin Henri kähku üles, et ta vaataks mis toimub. Karl oksendas. Ja täiega. Esimene mõte oli, et ta neelas nüüd midagi alla. Aga kuidas ta öösel magades midagi alla sai neelata? Või neelas juba õhtul ja nüüd tahtis see asi välja tulla? Teine mõte oli, et pagan, jälle see okseviirus. 

Andsime talle vett juua ja siis ronis ta lõpuks minu ja Henri vahele magama. Kõigepealt magas issi kaisus. Mingi hetk ronis minu kaissu. Ja siis poolteisttundi hiljem ropsis ta mu voodikoha une pealt täis. Õnneks tuli seekord sealt vett. Aga ok tore. Tõmbasin siis öösel kell neli voodipesu maha ja panin uue lina. Nii uus katse. Seekord läks ta vabatahtlikult enda voodisse magama. Mina ja Siim Sander ärkasime kell seitse, Karl põõnas rahulikult poole kaheksani. 

Hetkel ma ikka ei tea, milles asi on, aga ikkagi kahlustan, et ta neelas õhtul midagi alla. Sest palavikku tal pole, tuju on hea. 
Eks te nüüd ise saite ka aru, et lasteaeda ma teda ilmselgelt ei saatnud. No nii igaks juhuks, sest äkki ikka on viirus. 

Mis mul siis nüüd muud kodus teha, kui muudkui küürida ja küürida ja pesu pesta, et jumala eest kuskil mingit oksepisikut meile kallale ei tikuks. 

Aga ega see öö ainult Karl Hendriku pärast rets ei olnud. See oli rets ka sellepärast, et ma nägin niiiiiii haiget unenägu. Nägin unes, et mu silme allvarastasid mingid tundmatud mu auto ära. Ja lõpuks leidsin ma oma auto Kadrina Konsumi parklast, mu auto oli mustaks võõbatud, teine numbrimärk juurde pandud, ja audi märgi asemel, oli pagassiluugile musta markeriga joonistatud Volkswageni märk. :D
Nojah, see pole veel kõik, autost oli ära varastatud minu läpakas ja semele mingi vana juust arvuti pandud. :D
Nohjah, ärkasin mina siis selle unenäo peale lausa karjatdes üles ja siis tänasin omaette voodis jumala, et see oli vaid uni. 

Aga sellest hoolimata, et meie öö oli selline, kuidas nüüd öeldagi, hmm, "sündmuseid täis", siis olen ma ikkagi täna kuidagi väga energiline ja tahtmist täis igasugu asju teha.
Aga mulle tundub, et selle taga on peidus lihtne selgitus - Karl Hendrik on kodus. Alati kui Karl kodus on, siis olen ma motivatsiooni täis. :D Ei teagi miks. :D Ta on mu motivatsioonipomm, või siis -põnn. :D

Kas Teil liigub hetkel kodus mingi viirus ringi? 

1 kommentaar:

  1. See on okseviirus kuna see on lasteaias suuremate laste rühmades.

    VastaKustuta