neljapäev, 29. märts 2018

minust sai ämblikmees ehk lugu sellest kuidas mul naabritega üldse ei vea

Ma mõistan, et igas kortermajas või siis igas eramajadega tänavas on musti lambaid, ehk selliseid naabreid, kes ühel või teisel moel endast imeliku mulje võivad jätta. Aga ma ei saa aru, miks just mina alati selliste imelike otsa satun? :D
Moel elades ajas üks jama teist taga nende naambritega. Ega Tapalgi kergem pole. 

Tulin siis ühel päeval Karl Hendrikuga lasteaiast koju. Jõuame siis maja ette ja hakkame oma treikoja poole kõndima, kui tuleb esimese trepikoja mees vastu ja vannub "kuradi mõrd, kuradi loll vanamutt". Hmm, ok? Ja siis hakkab rääkima: "teiste koerad võivad mööda hoovi ringi joosta, aga minu koer ei või lahtiselt olla" 
Jaja, naeratasin muheledes ja kõndisin kiiremal sammul oma trepikoja ukse ette. Asun siis ust avama, kui teeb naabrinaine akna lahti ja sõnab: "kuradi loll vanamees, kuradi jobu, kuradi peni, muudkui käib ja situb igal  e poole"
hmm, ok? :D
Ütlesin "ehh", naeratasin ja kimasin Karliga ruttu tuppa, ise samal ajal analüüsides, et miks inimesed ei võiks juba üksteist rahule jätta. Ok, Te ei salli üksteist, olge siis vait ja ärge suhelge, aga pagan, ikka te peate käituma nagu mingid tited ja üksteist tühiste asjade pärast sõimama ja solvama. :D 
Ok, kui tõesti muudmoodi ei saa, siis sõimake aga edasi, aga jätke pliis mind rahule. :D
Tunnen end nagu vahekohtunik, olen siis majas üks tolerantne hing, saan kõigiga läbi ja siis sunnitakse mind nagu poolt valima. :D
Ma ei viitsi, mul on oma muresid ka. 

Noh ja eile kolis meie kõrvalkorterisse uus elanik. Hommikul kui lastega arstile hakkasin minema, peatus maja ees maakler, kes korteri ära ostis ja tuli minuga rääkima, et teeksin koridori veits ruumi, et täna kolivad üürnikud sisse. Kuna ma juba nädal tagasi teadsin, et uued elanikud tulevad, siis olin juba eeltööd teinud ja koridori ammu korda teinud. Maakler veel mainis, et tegu on ühe vinguva naisterahvaga. Nojah, seda ma ka juba teian, sest kui ta korterit vaatmas käis, siis jäi talle juba mu lapsevanker ette. 

Ja siis kell kolm hakkas madistamine pihta. Ma päriselt uskusin, et tegemist on üksi vana naisterahvaga, kel pole palju asju, võib-olla voodi, kapp, nipet näpet. Kuidas ma küll võisin nii naivselt mõelda. :D
Sel naisel on asju rohkem, kui meil terve pere peale kokku. Esiti tõsteti autost asjad maja ette ning nii oligi terve maja esine blokeeritud. Lõpuks tassiti need asjad trepikotta, täpselt nii, et kui ma õhtul poodi hakkasin minema, pidin ma kõhu sisse tõmbama ning nagu ussike nendest asjadets mööda vingerdama. Tagasi poest tulles, ei saanud ma enam normaalse inimese moodi trepist üles minna, sest trepi esine oli blokeeritud. Ja ilma naljata. Võtsin siis end kokku ja pressisin end kuidagi trepi käsipuu kõrvale, viskasin toidukoti üle käsipuu trepile ja siis ronisin nagu mingi ämblikmees üle trepi käsipuu trepile. 

Selline oli siis trepi esine, kui ma ämblikmeheks hakkasin

Päris hilisõhtuks meie ukse tagune koridor lihtsalt haises, ma ei kujuta ettegi, mida see naine endaga kaasa võttis, aga tõsiselt rõve hais mattis koridori. Suskasin õhuvärskendajat sinna, et natukenegi normaalset lõhna sinna saada. 

Ja mis seal ikka, öösel kell 12 nad (tegemist on umbes 70-aastase naise ja tema pojaga, aga sellest pole ma veel aru saanud, kas poeg ka siia kolib) ikka veel madistasid. Pool 2 öösel, käisi selline kolistamine, et ma korraks mõtlesin, et lähen sõiman nende näo täis, aga leebusin, katsin pea teki ja padjaga ning magasin edasi. 

Eeldasin, et kui nad pool ööd madistasid, et siis lõpuks on trepikoda tühi. Loll, Leanika, loll, kuidas ma küll võisin nii loota. 
Reaalselt siiamaani vedelevad osad asjad seal, nüüd vähemalt on natuke rohkem ruumi tehtud, et liikuma pääseks. 

Minu arust kõige iroonilisem on see, et see naine vingus meie lapsevankri kohta, et see ei tohiks seista seal trepi juures. Kolimiseks tõstis vankri natuke eemale ja blokeeris enda asjadega terve trepi esise. :D  Oh neid vana inimesi küll. :D

PS: Minu alumised naabrid on see eest nii head naabrid, et ma ei julgegi neid naabriteks nimetada. :D Nendega pole kunagi mingeid probleeme. :D Ja kusjuures Moel oli samamoodi, meie all ja meie üleval olevad naabrid olid super toredad. :D Kuidagi nende kõrvalnaabritega üldse ei vea. :D

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar