kolmapäev, 14. veebruar 2018

vahel tahan lihtsalt puhata (sotsiaalmeediast)



Nii imelik, kui see ka poleks, on just veebruarikuu igal aastal minu elus selline imelik kuu. Kõige enam just seetõttu, et just veebruaris pole ma eriti aktiivne blogipostituste kirjutamisel. Kaks aastat tagasi sündis Karl Hendrik veebruaris ning tänu sellele oli mul rohkem tegemisi vastsündinud imega, kui blogipostituste kirjutamisega. 

Eelmise aasta veebruaris suri mu isa ning ei olnud mul siis mingit tahtmist ega soovimidagi väga kirja panna. Ma lihtsalt eksisteerisin, omaette. 
Ja see aasta. Hmm, Karl sai kaheseks, isa surmast möödus aasta ning ma olen ikka sellises mustas augus, et ma angu tahaks midagi kirjutada, aga samas tunnen et see on mulle just sellel kuul kuidagi vastumeelne. 

Muideks ma pole hetkel mitte ainult eriti aktviine blogis, vaid üleüldse sotsiaalmeedias ja oma elus. 
Paar päeva tagasi olin ma Facebookist lausa niii tüdinud, et ma lihtsalt blokeerisin enda Facebookis terveks ööpäevaks ära. Ma lihtsalt tundsin, et ma ei saa keskenduda enda päris elu tegemistele, kui ma iga kümne minuti tagant telefoni haaran ja seda Facebooki tühja scrollin. Mitte midagi kellelegi ütlemata ma blokeerisin enda Facebooki ja lülitasin mõneks ajaks oma telefoni välja. 

Keerasin koos Siimuga ennast magama ning magasin paar tundi ja tundsin end jälle kuidagi elavana. Telefoni lülitasin küll sisse, aga Facebooki lahti ma ei teinud. Siis hakkas pihta. Mõni kirjutas mulle lausa Instagrammi, et "kuule, miks Sa mind ära blokkisin". Henri lausa helistas ja küsis, et mida ta nüüd valesti tegi, et ma temaära blokkisin. Seletasin siis tahulikult, et ma ei blokeerinud mitte ühtegi konkreetset inimest ära, vaid lihtsalt enda Facebooki, et ma saaks rahus oma asjadega tegeleda. 
Ja see õnnestus mul. Ma tundsin end tol päeval palju paremini ja kõik läks nagu palju paremini, kui muidu. Facebooki avasin alles järgmise päeva hommikul. 

Selline sotsiaalmeediast eemaldumine on mulle vahel päris omane ning aitab oma mõtteid korrastada ja oma tegemata jäänud asju lõpetada. 
Sellega seoses meenus mulle, et 4 aastat tagasi, veebruaris olin ma ka Facebookist pikalt eemal. Lausa paar nädalat. Tookord ma ei blokeerinud oma Facebooki ära, vaid lihtsalt ei loginud sinna mitu nädalat sisse. Kui ma siis ükskrod sinna sisse logisin, oli mul seal mingi sada kirja ja tuhat teadet. Isegi klassikaaslased olid kirjutanud ja palunud abi mõne matemaatika ülesande lahendamisel.
Mõnus puhkus iseenda jaoks. 

Niiet ma tõesti ei tea mis mul selle veebruari kuuga on. Võib-olla on asi selles, et see on alati nii külm ja karge kuu. Või on põhjus kuskil mujal, ei tea. Aga noh ma nüüd ikka üritan olemas olla ja blogi mitte unarusse jätta. Mul ikka nii palju asju millest tahaks ajapikku kirjutada. :) Niiet püsige lainel!

Kas te olete vahel sotsiaalmeediast tahtnud puhata? Kuidas on see Teil õnnestunud?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar