laupäev, 30. september 2017

natuke rasedajuttu

(28.10.17) 38+0
Ma hakkan vaikselt väsima sellest rasedusest. Ei mitte vaimselt, vaid pigem füüsiliselt. Magada ei saa, kõndida on raske, kõik kohad valutavad, laps liigutab sees nii kõvasti, et valus on lausa ning närvid on läbi.
Ma muidugi kahtlustan hetkel, et see väsimus on tingitud sellest, et ma pole nüüd enam viimased kaks nädalat ju metsas käinud. Muidu olin ma ju iga päev hästi aktiivne ning tänu sellele polnud ka mul jalad, selg ja kondid üldse valusad. Aga täpselt peale seda, kui ma olen nüüd niiöelda "kodune" ja liigun vähem, on tekkinud terve rida nii tüüpilisi probleeme, mis paljusid rasedaid vast kimbutavad.

Aga tõesti, tänasega on tähtajani juba jäänud VAID vähem kui 2 nädalat ja ma olen nii väsinud. Ma ei viitsi öösiti, iga paari tunni tagant ärgata ja tõusta voodist vaid selleks, et käia pissil. Ja siis jälle pool tundi otsida sobivat asendit, et magama jääda. Noh oleks see voodist tõusmine siis kerge, aga viimasel ajal on kõik kondid nii valusad, et rooma või wc-sse. Ja niimoodi öö jooksul vähemalt viis korda voodist tõusta on päris kurnav. Ja nii saangi ma magada öö jooksul mega vähe.

Nüüd olen veel haige ka, nagu pikali viskan, köhin nagu ma ei tea mis asi.
Loodan, et ma sünnituse ajaks ikka terveks saan, sest hetkel on küll nii nõrk olla, et kui ma peaks veel sünnitama ka hakkama sellise nõrkusega, siis ma viskaksin tõenäoliselt seal sünnituslaual sussid.
Kolmapäeval on eelviimane ämmaemanda visiit ning tähtajal, 12. oktoobril viimane visiit. Noh ja mul pole veel haiglakottki kokku pandud. :O

Ma ei tea mida ma ootan, viimase minuti inimene olen ma elu aeg olnud, aga no haiglakoti võiks ju ükskord ikka kokku panna, kui äkki minekuks läheb.
Ma isegi ei tea veel ju kuidas ma lähen haigla võinoh, kes mu viib Tallinnasse(?) :D
Eks see kõik selgub käigu pealt, kui asjaks peaks minema. Sest eks kõik sõltub sellest, mis päeval minek on ja kas öösel või päeval jne. :D
Aga ma luban, et ma nüüd lähiajal panen ikka selle kotikese kokku, noh nii igaks juhuks. :D

Sünnituse osas olen ma hetkel veel vana rahu ise ning ma ei karda üldse. Esimest sõnnitust kartsin ma täiega, sest mul polnud ju õrna aimugi, KUI valus see olla võib ja kas ma üldse üle elan sellised valud, aga vot elasin üle küll ja niiet küll ma selle teise sünnitusega ka hakkama saan.

Pean veel sünnitusplaani ära täitma ja lapse teki valmis heegeldama, aga no ma olen tõeline laiskus ise, heameelega poeks üldse teki alla ja keriks end tuttu ja magaks kuni sünnituseni. :D Aga no ei saa. :D Eile jõudsin koju nats enne kaht ja ma reaalselt vajusin jope seljas voodisse magama ning magasin poolteist tundi süüdimatult oma vaba aega maha, kui ma oleks võinud kas koristada või hoopis süüa teha.

Aa ja nüüd olid veel ilusad ilmad ka ning ma oleks tahtnud täiega minna koos Epp'uga pildistama, et saaks ka ikka mõne normi kõhupildi enne sünnitust, aga ma jäin nagu kiuste haigeks ja nüüd ma ei teagi, kas ma saangi enne raseduse lõppu mõne normaalse kõhupildi või mitte. :D
Tänu metsas käimisele läks see suvi nii kiiresti mööda, et ei saanudki mitte kuskil pildistamas käia. :/ Noh ma ei jõudnud isegi ju mitte randa või ujuma. :D

#elu

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar