teisipäev, 19. juuni 2018

Uus sõltuvus: Ma 💚 rohelist!



Ma olen rääkinud siin avameelselt mitmete sõltuvuste teemal. (Üht postitust saad lugeda SIIT).
Eelmine aasta kui ma olin rase, siis mul oli täielik Coca-Cola sõltuvus, veel võisin ma lõputult süüa Twisteri jäätist, aga need olid muidu sellised suvalised rasedusega kaasnevad isud. Praeguseks olen ma näiteks Coca-Cola asendanud Kanes'iga, niiet sõltuvuse uus tase või nii? 

Aga nüüd olen ma sõltuvuses päris rohelisest. Nagu täiega sõltuvuses. See on nii hea, tekitab parima söögiisu ning sobib igale poole. Ja ma ei suuda olla ilma. Ma pean seda kogu aeg tarbima. 

Ma nüüd kindlasti olen nii mõnegi inimese ajud krussi pööranud, ja te mõtlete, mis rohelisest ma räägin ja kas ma räägin SELLEST SAMUSEST rohelisest?

No ikka sellest rohelisest, millest siis veel. Ega ma ka mingi kuivik pole ja kasutan iga päevaselt rohelist. Söögi alla ja söögi peale. 
Ja kõige parem on ikka see iseenda kasvatatud roheline, ma arvan, et nii mõnigi teab, millest ma räägin. 😉

Sellepärast minust aiapidaja saigi, et ma rohelist nii väga armastan. Minu peenralt leiab kõiksugu head paremat, rohelist - tilli, peterselli, sibulat, murulauku, lehtsalatit, rindelist sibulat. ja nii ma kasutangi rohelist igal pool, kus vähegi võimalik. Jooksen muudkui aiamaa vahet, nopin sibulat ja tilli ja siis jälle tuppa söögi peale seda tükeldama. 




Ma ei kujutaks ettegi, kui mul poleks aiamaad ning ma ei saaks supi hulka värsket sibulat ja tilli tükeldada. Või kui ma ei saaks tavalise hapukoore salati hulka murulauku panna. Eelmine aasta üritasin potis ka kasvatada tilli ja peterselli, aga toas ei olnud neil eriti soodne kasvada. Kuivas ära kuidagi, haha.
Eelmine aasta olin ma muidugi laisk ka ei ja ei viitsinud isegi oma peenraid rohida ja nii oligi mu peenramaa nagu üks heinamaa. See aasta olen ma palju hoolsam ning rohin hoolega nii palju kui võimalik. 
Ma 💚 rohelist!*

*Räige tüngapostitus, I know, sorry inimesed, kes lootsid midagi muud lugeda. 🤣